::goban::

Reeglid

Go peamised reeglid on oma lihtsuses võrreldavad gomoku (viis nuppu ritta) või trips-traps-trulliga. Maailmas on küll kasutusel reeglite erinevaid variatsioone (Hiina ja Jaapani reeglid on kaks peamist) kuid erinevused seisnevad sisuliselt ainult punktide lugemises peale mängu lõppu.

Joonis 1.

Go-d mängitakse 19x19 joonega laual (mängulaud on näidatud joonisel 1.) Harvem võib näha ka 9x9 ja 13x13 suurusega laudu, neid kasutavad peamiselt algajad. Ühel mängijal on valged ja teisel mustad mängunupud e. kivid. Mängu alustatakse tühjal laual, traditsiooni kohaselt alustab must ning seejärel asetavad mängijad kordamööda kive vabadele joonte ristumistele. Kivid, mis on kord lauale asetatud, jäävad oma kohtatele mängu lõpuni, s.t. mängijail ei ole õigust juba lauale pandud kive mängu käigus liigutada. Teatud kindlatel juhtudel võib mängija vastase kive laualt eemaldada.

Joonis 2.1.	Joonis 2.2.	Joonis 2.3.

Lauale asetatud kividel on vabadused, mis viitavad kivi(de)st horisontaalses või vertikaalses suunas vahetus naabruses olevatele vabadele joonte ristumistele. Vabad joonte ristumised mis on kivist diagonaalis ei ole selle kivi vabadused. Joonisel 2.1 on kolme musta kivi vabadused märgitud ristidega.

Kivid, millel ei ole vabadusi eemaldatakse laualt.  Joonisel 2.2 on kolme musta kivi vabadused täidetud ning nad eemaldatakse laualt, nagu on näidatud joonisel 2.3.

Joonis 3.

Sama värvi kivid mis asetsevad üksteise vahetus naabruses horisontaalselt või vertikaalselt (aga mitte diagonaalselt) moodustavad grupi. Grupi vabadusteks on grupis olevate kivide vabaduste summa. Joonisel 3 toodud kaks musta kivi moodustavad grupi, millel on kokku 6 vabadust (tähistatud ristidega). Grupis olevaid kive on lubatud laualt eemaldada ainult üheskoos - siis kui ühelgi gruppi kuuluval kivil ei ole enam ühtki vabadust. Seega peaks valge antud joonisel toodud grupi laualt eemaldamiseks mängima kõigile märgitud punktidele.

Joonis 4.1.	Joonis 4.2.	Joonis 4.3.

Käik, mille tulemusena mängija lauale asetatud kivil või grupil, millesse antud kivi kuulub, ei jää alles ühtki vabadust, ei ole lubatud. Kui must käib nagu joonisel 4.2., siis tema kivil ei ole ühtki vabadust. Samas aga täidab see käik ka valge märgitud kolme kivi viimase vabaduse. Sellisel juhul kehtib reegel: käik mis täidab nii enda kui vastase grupi viimase vabaduse annab õiguse vastase kivid laualt eemaldada.

Ja viimane reegel: käik, mis kordab vahetult enne viimast vastase käiku laual olnud positsiooni on keelatud.

Joonis 5.1.	Joonis 5.2.	Joonis 5.3.

Kui must mängib joonisel 5.2. esitatud moel ja kui valge seejärel omakorda võtaks musta viimati mängitud kivi, siis kordaks see käik täpselt sama seisu, mis oli laual enne musta viimast käiku. Seega ei ole joonisel 5.3. toodud valge käik lubatud.

Mäng lõppeb kui mõlemad mängijad nõustuvad, et mäng on läbi, passides oma järjestikustel käigukordadel. Kui ainult üks mängijaist passib ja teine teeb seejärel käigu,mäng jätkub kuni mõlemad mängijad passivad järjest. Kui mäng lõppeb on võitjaks mängija, kes kontrollib rohkem territooriumi e. vabasid joonte ristumisi.

Joonis 6.

Joonisel 6. on toodud lõppenud mäng 13x13 laual. Lugedes kokku vabad joonte ristumised mis on piiratud mustade kividega saame 45 punkti territooriumi ja valgete kividega piiratud alades 46 punkti territooriumi. Seega võitis mängu 1 punktiga valge.

Kui mängu käigus on mängijad eemaldanud laualt vastase kive, siis mängu skoori leidmisel lahutatakse eemaldatud kivid e. "vangid" vastava värvi mängija punktisummast. Selleks asetatakse vangid mängija territooriumi sisse - selliselt vähendab iga vang mängija territooriumi 1 punkti võrra.

Alternatiivina võib mängija alistuda. Kuna reeglid määravad, et mängijad asetavad kive lauale ükshaaval ja kordamööda, siis on traditsiooniliselt alistumise märgiks see kui mängija paneb lauale korraga kaks kivi.

Joonis 7.

Joonisel 7. on toodud lõppseisus go-mäng.

Mängu eesmärgiks on kontrollida rohkem territooriumi kui vastane ja seejuures ei oma tähtsust kui suur see erinevus on.

Kuna must alustab mängu on tal eelis. Selle kompenseerimiseks saab valge mängija komi, fikseeritud hulga punkte mis mängu lõpul liidetakse tema territooriumile. 19x19 laua puhul on standardseks kehtivaks komiks 6½ punkti. ½ punkti tähendab, et mäng ei saa lõppeda võrdsete punktisummadega.